pühapäev, 19. veebruar 2017

Anni&Mirle 9. praktikapäev (18.02) ehk kreeklane, mis toimub??


Eilne tööpäev algas jälle kell 7. Hommikusöögiaeg oli nagu tavaliselt - rahulik, kiire, rahulik.
Samas, kui tavaliselt oleme kreeklase nõudepesutööga rahule jäänud, siis eile pidime temas pettuma. Ta oli koguaeg kuskil kadunud ja nõud kuhjusid masinasse, nii puhtad, kui mustad. (Olgu siis ka öeldud, et kui puhtaid nõusid eest ära ei võta, siis masin enam musti nõusid endasse ei võta ja nii kuhjuvad ka mustad nõud) Ehk siis Mirlega tegime jälle suure osa tema tööst ära.

Kuna Anni on endiselt kimpus peavaludega, soovitas kreeklane tal marihuaanat suitsetada??!! (Ei usu, et see ka Soomes legaalne oleks) Üleüldse soovitas ta kõigi terviseprobleemide vastu marihuaana suitsetamist. Lubas ka meile tuua seda. Me pettusime kreeklases täielikult. Kuna kreeklane ajas meid oma marihuaana jutuga närvi, rääkis Mirle temaga palju eesti keeles. Lõpuks avastasimegi, et teda ajab närvi see, kui me räägime eesti keeles ja naerame ilma, et tema aru saaks miks 😄
Ainuke hea nali, mille ta eile teha suutis oli väike "pun" minu (Anni) nimega. Kuna ta alati kutsub Mirlet nimepidi, aga mind mitte, siis küsisin talt, et kas ta ikka teab minu nime, ilma, et mu rinnasilti vaataks. Sellepeale ta vastas, et Mirle nimi on keerulisem, mis olevat ka põhjus, miks ta seda rohkem ütleb. Ütlesin siis talle, et mul ka teine nimi. Elisabeth, mille peale ta ütles, et see peaks olema pigem Elisadeath (eks ma olin siis suht suremise nägu ka juba peavaludest)

Lõunat saime sööma minna kell 12. Kuna kokkadel polnud meile pakkuda ei hommikusöögijäänuseid ega lõunasööki, sest a la carte osa tuli kohe peale, tegi üks kokkadest meile maitsvad Caesari salatid (Portsjonid olid nii suured, et isegi Anni ei suutnud kõike ära süüa)

Pärast lõunasööki läksime tagasi tööle. Inimesi oli vähe söömas ja nii me alguses voltisimegi salvrätikuid. Kahjuks sai see töö liiga ruttu otsa. (Olgu siis ka öeldud, et Anni peavalu läks hullemaks ja inimeste nägemine polnud just väga meelt mööda) Siiski võtsin end lõpuks kokku ja aitasin neid laudu koristada, kust inimesed olid juba ära läinud, ja siis neid uuesti katta.
Seoses sellega ka üks naljakas hetk kui arvasin, et Mirle tuli nuge ja kahvleid lauale panema ja rääkisin eesti keeles midagi, kuni lõpuks vaatasin üles ja sain aru et see inimene polnudki Mirle vaid keegi teine töötaja. 🙈

Õnneks varsti saigi meie tööpäev läbi ja saime Mirlega koju tulla.

Tuledes tehas varahommikul
Sest iga hommik näeme neid ronge ja Mirle arvas, et oleks juba aeg üks pilt teha
Endiselt meie töökoht
Töötajad end ette valmistamas tööpäevaks
Kui töötajad on liiga väsinud hommikul 
Näljased töötajad ootamas oma sööki
Meie maitsvad Caesari salatid
Endiselt lemmik vaade tööle minnes ja töölt tulles

Kuigi olime mõlemad väsinud, olime lubanud minna sõpradega õhtust sööma. (Ei kahetse minekut!) 
Saime nendega kokku Keskustoris...

Peatänav
Tuli välja, et eelmises postituses olevad jääkuubikud olid eelprodukt
Peatänava vaade teisele poole
Valitsushoone


...ja sõitsime koos ilusasse Pispala linnaossa (See asub kahe järve vahel künka otsas) Vaated olid hingematvalt ilusad ka õhtupimeduses kui linnatuled kaugelt paistsid 💞



Õhtusöögikohaks oli: 

Cafe Pispala
.

Cafe Pispala on väike aga väga populaarne söögikoht ning alati tuleb laud reserveerida või võib juhtuda, et ei saagi sööma minna. 

Hästi kodune ja mõnus koht


Menüü muutub iga nädal. Eile olid hispaania mõjutustega toidud. Anni võttis sealiha (sellel oli mingi keerulisem nimi ka, aga ei tule meelde) ja Mirle võttis Spanish Chicken'i. 

 
Meie imemaitsvad toidud koos klaasikese veiniga
Söögi lõpetuseks võtsime Mirlega kahepeale šokolaadikoogi, millest üllatus-üllatus Mirle enamuse ära sõi 😄 (Makstes tuli välja, et see kook oli majakulul. Võib-olla sellepärast, et meie sõbrad olid omanike sõbrad..)

Šokolaadikook
See õnnis hetk, kui oled söönud imehead toitu, kõht on täis ja meeleolu suurepärane 

Kohvikust kodu poole liikuma hakates kõndisime pikemalt läbi Pispala ja saime veelgi nautida neid imelisi vaateid.

Neid treppe mööda ronisime künka otsa 
Tuledes jalgratas
Teoreetiliselt tegin pilti sellest kõrgeimast tornist Tamperes, aga see ei jäänud hästi peale...

Keskustori
Koju jõudsime väsinute aga õnnelikena veidike pärast kella 9 ning juba 10 paiku me magasime.

Vot selline oli meie eilne päev 😊

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.