Anni&Mirle 14. praktikapäev ehk kuidas me kokale raamatu üle andsime

Moro!

Lumine tänav hommikul 

Uksed avanege

Täna oli siis meie viimane tööpäev. Ärgata oli hommikul mega raske. Kuna mul läheb alati kauem enda sättimisega, läks Mirle juba alla hommikusöögiasju valmis panema.

Pidulik hommikusöök

Töö hakkas kell 7. Kuid võttis ikka kõvasti energiat, et end üles restorani vedada. '

Mirle pressimas end kahe kapi vahele, et ei peaks üles tööle minema. 

Täna oli samuti rahulik päev (umbes 400 inimest ja meid teenindajaid oli koos meiega 8-9). Ehk siis rahulik päev tuleneski sellest, et meid oli nii palju ning seetõttu lubas Helmi meil teha seda, mida ise tahame. Enamuse ajast olimegi nõudepesus siis jälle (Mirle rohkem kui Anni).
Hommikupoolik möödus seeega suhteliselt igavalt.

Kui välja arvata see, et küsitlesime Romani teisikut. Tuli välja, et tal pole ühtegi venda, kelle nimi oleks Roman. Ega ka sugulast, kelle nimi oleks Roman ja kes oleks kirjanik ja õpetaja. Siiamaani ei saa aru, kuidas nad siis nii sarnased saavad olla.

Samuti nägime köögipoolel palju maitsvaid saiakesi ja koogikesi, mida kahjuks süüa ei saanud...

Imeisuäratavad maiused

Saiakesed by Romani teisik

Aeg enne meie lõunapausi oli jälle kõige kiirem, sest siis tuli kõige rohkem asju nõudepesust. Lüpuks oli nõuderiiul niiii täis taldrikuid ja kausse, et neid ei mahtunud sina enam juurde. Seega pidime leiutama muid kohti, kuhu neid panna.

Jah me mahutasime veel sinna natuke nõusid...

Lõunasöök oli jällegi I-M-E-L-I-N-E!!! 

Kapsarull, porgand kuidagimoodi, lõhe, kartul, meloni ja procecco(vms) salat, brokoli ja lillkapsad ja brüsselikapsas sinepikastmes, mozarella, tomat

Pärast lõunasööki oli meil plaanis anda kokale kooli kokaraamat üle. Osalt sellepärast, et ta nii tore on ja meile alati imemaitsvat toitu tegi ja osalt tänuks selle eest, et ta meid ära ei tapnud 😄

Läksime tema juurde ja ütlesime, et tahame temaga rääkida ja et meil on probleem seoses toiduga. Eks ta natuke paanikas oli, et mis siis nüüd äkki viga. Aga kui ma ütlesin, et toit on lihtsalt imemaitsev, siis ütles, et see pole ju siis probleem 😄 Kui raamatut hakkasin andma ei suutnud ta uskuda, et talle kingituse ka teeme ja käed juba sügelesid tal seda enda kätte võtmast. Kohe kui kätte sai hakkas seda lehitsema ja tegi ka seda pärast seda kui olime tema juurest minema läinud. Kallistas ka meid tänutäheks. Ja saime pildi ka. Hiljem tuli ta ise meie juurde ja andis oma visiitkaardi. Tuli välja, et ta on ka stand-up comedian. 

Saage tuttavaks: Mirle, Olli Siiki, Anni

Pärastlõunal polnud meil väga midagi teha, sest rahvast oli vähe. Paar taldrikut tõime saalist ära ja see oli ka kõik. Ülejäänud tund aega sisustasime oma väljamõeldud tegevustega. Ehk siis söögiriistade poleerimise ja nende "ilusasti" kasti panemisega.

Before and after

Kell 1 saigi meie tööpäev läbi. Otsustasime seda minna tähistama ei kuhugi mujalre kui Moro baari 😄 Võtsime ühed latted ja nautisime viimast korda seda imelist vaadet. 

Latted ja vaade

Pärast Moro baari otsustasime minna ühte kohvikusse vastlakukleid sööma... koos lattedega. 

Lumehanged meil kõrged, kõrged...

Latted ja vastlakuklid

See sein püüdis mu pilku juba esimesel praktikanädalal 

Nagu ka see laev

Enne kojuminekut käisime veel toidupoest läbi ja läksime ka Alko poodi sest Mirle tahtis õhtuks veini osta. Kui Anni nägi poes veinipudelit, mis töökohas restoranis igal nurgal oli, tahtis ta seda proovida, aga igaks juhuks lasi ikkagi Mirlel osta. Veinid välja valitud ja kassasse minnes oli kõik ok. Müüja küsis Mirle isikutunnistust ja seejärel minu. Aga mina va loll olin unustanud rahakoti koju. Mis tähendas seda, et veini meile ei müüdud, sest mine tea mis alaealine ma veel olen.... 

See tähendas seda, et läksime teist Alko poodi otsima. Stockmannis pidi olema, aga seda sealt leida oli paras katsumus. Vähemalt Mirle jaoks, sest tema oli see kes käis -1 korrusel seda otsimas samal ajal kui Anni üleval riideid ja jalanõusi jms vaadates teda ootas. Enam me koos Alko poodi ei läinud. Nii oli vähemalt kindel, et Mirle saab veinid ostetud ja eu hakata arvama, et poe ukse taga jõlkuv Anni on alakas, kes sundis Mirlet talle veini ostma. 

Veinid käes seadsime sammud lõpuks kodupoole. Koju jõudsime kell 5 läbi ja hakkasime asju pakkima. Pakkimine siiamaani pooleli...  

Ei saa üle ega ümber sellest vaatest

Laadisin parasjagu pilte blogisse, kui Katja koputas uksele ning ütles, et pagari omad unustasid oma võtmed tuppa. Järgnes nii pool tundi ukse muukimist, kuni nad otsustasid helistada ja peavad nüüd 40 eurot maksma. 

Davide muukimisega ametis

Ka Melissa proovis. Meil oli põnev igatahes

Selleks hetkeks kui sain pildid blogisse said ka pagarid oma toa ukse jälle lahti tänu remondimehele.